2010
II klassi tunnis räägitakse riikidest. Ja ka pealinnadest. Jutuks tuleb ka Austria. "Mis on Austria pealinn," küsib õpetaja. "Mina tean! Mina tean! Mina tean! ... VEIN!". " Ei ole VEIN, VIIN on ," parandab õpetaja.
Niinemets õpetajaist:
" Õpetaja on seltskonnas väga hea rääkija. Ta on harjunud rääkima nii, et teda keegi ei kuula"
Ühe õppeaasta avaüritusel: "Näe, õpetajad kogunevad parve, ilmselt on sügis saabunud"
Juhtus nii. Direktor lähenes kooli II korrusele viivale trepile. Kell oli just helisenud ja 3 VI klassi tüdrukut jooksid et tundi jõuda. Direktor mõtles: "Las lähevad, hilinevad niigi" ja jäi trepi otsa kõrvale ootele. Tüdrukud läksid kiiresti trepist üle ja üks ütles: "Nägite! Direktor kartis, et me ta pikali jookseme!"
2009
Majas viibiv külaline imestas, et direktor nii palju koolimaja peal ringi liigub. "Mul suur kool," ütles Niinemets, "oma kabinetist kõike hästi ei näe. Väikeses koolis on teine asi."
Kas kuulis või mõtles välja, aga 2. klassi poiss lausus:" Vahetevahel on nii, et vahedel, mis on vahede vahel,on vahed sees."
2 poissi õpivad luuletusi pähe.Ühel on salmid mõne minutiga peas,teisele veel mitte midagi. "Kuidas küll sul pähe jäi!" Teine seletab:" Mul kõva pea.Seepärast jäigi. Ei lähe ühest kõrvast sisse ja teisest kohe välja"
2008
Meil koolis tore I klassi poiss, kel iga asja kohta oma põhjendatud arvamus. Siin valik jutuajamisi temaga
Täna mul vedas, et ma laulan. Ma oleks pidanud minema kehalise kasvatuse tundi, aga seda annab täna õppealajuhataja. Ma kardan teda. Aga mina sõidan täna hoopis laululaagrisse.
Kas
sa oled selle
kooli direktor?
Jah
Ja sa juhid kooli ja meid?
Seda
küll.
Ega sa ära minna ei kavatse?
Ei veel
Siis on hea, et sa oled ja keegi meid ikka juhib.
Pikapäevarühma
õpetaja keelas poissi koridoris
joosta. Poiss põrnitses veidi altkulmu ja sõnas
hiljem riietehoius:
Ma
ei pea ju teda kuulama, ta ei ole minu boss!
Poiss
nägi riietehoius hiirt japärib
direktorilt:
Mitu
hiirt koolimajas on?
Ma ei tea päris täpselt.
Siis küsin Estrilt, ta istub siin kogu päeva.
2007
Meie koolis käib algklassides klassi korrapidaja teatamas, kui palju nende klassis täna sööjaid on. Üks tüdruk 1. klassist käis ütlemas, et on 20 sööjat. Veidi hiljem oli ta taas tagasi ja parandas : "Üks sööja tuli juurde ja nüüd on 30 sööjat!"
Eestlased on väga vana IT-rahvas ja juba ammu arvutiasjandusega kodus. Seda tõestas hiljuti füüsikaõpetaja Niinemets väitega, et lauses "Mu pea on pulki täis!" mõeldakse just ja nimelt mälupulki.
I klassi lapsed olid väljasõidul huvitavas paigas -Tarsi talu õues. Ühe ehitise kohta küsis poiss : „Mis asi see on?” „See on püstkoda,” vastas õpetaja. Poiss käis seda seestpoolt vaatamas, tuli tagasi ja lausus pettunult: „Mis püstkoda see on, seal ei olnud ühtegi püstolit!”
Vana aja koolipäevikust leiti õpetaja märkus: Andres sõidab jalgrattal ümber koolimaja ebaõpilasliku kiirusega.
2005
Niinemetsast räägitakse:
„Niinemets murdis käeluu!”„Kellel?”
Läinud Niinemets juuksurisse. Juuksur küsinud, et kuidas lõikame? „Vaikides,” vastanud Niinemets.
Miks jalgratta terve õhukumm tühjeneb ükskord ikkagi? Õhu molekulid kummi sees on pidevas liikumises ja põrkuvad üksteise vastu. Seetõttu kuluvadki nad aja jooksul ja muutuvad väiksemaks. Siis tuleb uusi terveid molekule juurde pumbata.
Uued teadmise valguse kohta:
· Valge valgus on keha, mis läbib rohelise klaasi
·
Valge
valgus langeb rohelisele valgusele, aga
roheline valgus neelab valge paberi
· Sinine, sest sinine neelab valge paberi
· Must paber on must, hall paber on hall ja valge paber on valge. Must paber neelab halli ja valge paberi ja siis ta peegeldub
· Valgeks valguseks nimetatakse päikest
2004
POISID TEEVAD NALJA:
2003
Valgusnähtusi selgitades kirjutatakse.“ Teatavasti paistab päike päeval palju heledamalt kui öösel…“
Õpilane kirjutab logisevate ühenduste soojenemisestvooluringis: Osa elektrit läheb ühendusest välja ja see soojendab pistikupesa, sest osakesed pääsevad ühendusest välja
2002
6.klass lahendab matemaatikaülesannet: Inimkeha sisaldab 70% vett. Kui palju vett kannad sa iga päev endaga kaasas, kui oled 45 kg raske? Tütarlaps kirjutas vastuseks: “ Ma ei kanna iga päev endaga vett kaasas, kuna seda saab kraanist niikuinii”
2001
Direktor ütleb Mihklile:” Igal oinal on oma mihklipäev, aga see ei tähenda, et igal Mihklil peaks oma oinapäev olema”
Helina käis pärast õnnetust karkudega. Sõbrannad proovisid ühel vahetunnil nende kasutamist. Direktor nägi seda ja sõnas : “Teete harjutusi iseseisvaks eluks”. “Pigem vastupidi,” sekkus asja pealt näinud kunstiõpetaja.
Laps loodusõpetuse tunnis õpetajale: “ Ma saan endale varsti pojase kassi.”
Must huumor lapse suust: “Mul läheb juba kolmas isa…”
Õpilane avab fotoaparaadi ja tõmbab sealt filmilindi pikalt välja. “Miks sa nii teed?” hüüatab ehmunud õpetaja . “Ah ta oli nagunii juba täis ,” vastas õpilane.
2000
Millised on pardi jalad?” küsis õpetaja. “Nagu pätad ,“ arvas õpilane.
Millist õhurõhku peetakse normaalseks? Õhurõhku peetakse normaalseks siis, kui selles õhus saab hingata ja elada.
Direktor annab ka füüsikatunde. Teda häirib igati, kui viisakusreegleid ei täideta. Ühel hommikul seisab 9. klass füüsikakabineti ukse taga ja keegi ei tervita ega tee üldse õpetajast välja. “Tule nagu surnuaeda,” ütleb õpetaja. “Miks te nii ütlete?” küsib keegi. “Nii palju rahvast ja keegi ei tervita,” vastab direktor.
Maateaduse tunnis räägib õpetaja maakondadest. On olemas maakonnad nt Harjumaa, Raplamaa jt. Üks õpilane kuulab tükk aega õpetaja seletusi ja siis küsib: „Kas maakonnad on need, kes hüppavad?”